Sellele küsimusele palus mõelda juba Albert Einstein. Mida varem me seda endalt küsime, seda parem. Maailm on meie ümber pidevas muutumises ning me peame sellega kohanduma. See on oluline, sest lähtuvalt vastusest me loome endale edasised elustrateegiad, otsime tööd, valime suhtlemisringkonna ja isegi elu- või äripartneri, vahel ka elukoha. Sellest saab meie elu üks fundamentaalsemaid baasuskumusi.

Kui teeme selle põhimõttelise valiku, siis määrame oma automaatsed igapäevased käitumis- ja suhtumismustrid, mis väljenduvad näiteks nii:

MAAILM ON OHTLIK PAIK:

• Ebaõiglus on igal pool, st. et mulle tehakse pidevalt liiga ja jäädaksegi tegema
• Pean olema kaitses
• Kahtlustan alati, ei usalda kedagi
• Raudselt tahetakse mind petta
• Kõik liikluses tahavad mulle meelega ette keerata
• Võtan kõike isiklikult
• Maksan kätte, ei andesta kunagi
• Olen kogu aeg võitle või põgene seisundis, närvid on kogu aeg pingul
• Tegelen diletantse selgetnägemisega, näen vaid negatiivset
• Tundmatu on ohtlik

Tulemuseks olen ohvripositsioonis ja pessimist!

MAAILM ON SÕBRALIK PAIK:

• Igaüks on oma õnne sepp, mina ka
• Usaldan
• Kindlasti juhtub midagi head
• Küll ma hakkama saan
• Keha on lõdvestunud
• Usaldan oma sisetunnet
• Igast olukorrast on olemas väljapääs
• Teised võivad eksida ja ei tee seda mulle meelega
• Kui midagi kaotan, siis leian uue
• Kui isegi vihastan, siis andestan kiirelt
• Ei võta isiklikult
• Naeratan ja ei karda
• Julgen riskida

Tulemuseks olen optimistlik oma elu looja!

Elus tuleb endale pidevalt esitada küsimus, kas ma panustan oma otsustes negatiivsele või positiivsele? Ma ise näiteks kujutan tihti otsustamisel ette justkui kahte suurt klahvi või nuppu:

ja mõtlen, et millele ma hetkel panustan, kas sellele, et kõik läheb halvasti, ma ei saa hakkama, minna saab ainult kehvemini (ja vajutan miinusmärgile „-„) või panustan, et küll kõik läheb hästi, saan hakkama ja kindlasti on mul ka õnne (plussmärk „+”).

Kumba nuppu sina peamiselt vajutad?

Millele panustad, selles suunas läheb ka elu. Kuna panusele vajutaja oled sa ise, siis pole hiljem vaja elu süüdistada vaid oma enda valikuid analüüsida.

Kas “negatiivsed” kogemused on tõesti 100% negatiivsed?

„Aga kui mul on reaalselt negatiivsed kogemused, mitu start-up-i on läinud pankrotti/abielu läks lõhki/kahest potentsiaalsest töökohast sain eitava vastuse”- kuulen ma juba osade vastuväiteid. Tõsi, neid tuleb tunnistada. Kui oleme veendunud, et maailm on vaenulik koht, siis usume, et nüüd ongi kõik, paremaks ei lähe, proovima enam ei pea, anname alla või jätkame oina kombel kinnisest väravast läbimurdmist. Kui usume, et maailm on sõbralik koht, siis saame aru, et võibolla oleme lihtsalt valesid tegevusi kasutanud, valest uksest proovinud sisse minna, suhelnud valede inimestega.

Kuna maailm on meie jaoks sõbralik, siis kindlasti kasutades teisi meetodeid, teisi uksi, teisi inimesi, me jõuame oma eesmärgini varem või hiljem. Et asi pole maailmas vaid meis endis. Olgu see siis ettevõtja jaoks hoopis muu valdkonna äri, palgatöötaja jaoks võibolla aga ettevõtjaks hakkamine (või talle on kuskil hoopis teine ja paremate tingimustega töökoht) ning abielluda soovijale tutvumiseks tutvumsiportaali asemel tantsukursustele kirja panek. Nagu ütles leiutada Thomas Edison: „ma pole läbi kukkunud, ma olen leidnud 10 000 viisi, mis ei tööta” ning lõpuks leiutaski lambipirni.

Autode maailm ja selle hea näide

Autotootja Ford asutaja Henry Ford ütles aga: „Kui sa usud, et sa suudad, on sul õigus. Kui usud, et ei suuda, on sul ka õigus”. Seega ka, kui usud, et maailm on ohtlik, siis sa oledki sellel lainepikkusel (nagu halb raadiojaam) ja ta ongi ohtlik. Kui usud, et on sõbralik, siis sinu vastu ongi! Raadio pole süüdi, et sealt tuleb kohutavat krõbinat, vaid me ise pole veel õiget jaama valinud.

Põhjused meie „ohtlik“ või „sõbralik“ panustamisel on üldjuhul lapsepõlves ja sel ajal meid mõjutanud lähedastel või meie poolt kogetud rasketel sündmustel. Kuna me aga enam lapsepõlves pole, siis peame võtma vastutuse seda mõttemustrit muuta miinuselt plussi peale. Kellel see iseseisvalt ei õnnestu, see tuleb teraapiasse.

Lihtne küsimus, kas maailm on sõbralik või ohtlik, aga võib mõjutada kogu meie elu.

Niikauaks aga enda testimiseks küsimusi:

• Miks peaks just minul kõik halvasti minema?
• Kas ma olen selgeltnägija, et minu negatiivseid prognoose võiks tõsiselt võtta?
• Kas suudan panna kirja vähemalt 5 tõestust, et mul läheb kindlasti halvasti?
• Mis ei lase mul otsustada olla optimistlik ja mõelda, et maailm on sõbralik paik?

Martin Kruusvall