Kuulsin hiljuti ühte raadiosaadet, kus lugupeetud ja kuulus neuroloog rääkis peavalu medikamentoossest ravist. Saatejuht päris peavalu põhjuste kohta ja neuroloog vastas, et eks inimesed aimavad neid põhjusi, aga ei taha arstile rääkida.

Tore! Järelikult arst ei tea neid põhjusi, kui inimesed arstile sellest ei räägi! Siis tekib mul STOPP, MIS MÕTTES? Kui arst ei tea peavalu põhjusi, siis kuidas ta seda ravib? Kas sümptomite mahasurumist valuvaigistava tabletiga me saame nimetada peavalu raviks?

Kas arst ei saagi aidata?

Kui inimesed neid peavalu põhjuseid aimavad, kuid ei taha rääkida, siis on need ju käegakatsutavalt lähedal. Ega juhuslikult pole arstide kogukonnal tekkinud mõtet (aastal 2024, kui inimkonda valmistatakse ette sõiduks Marsile), et võtaks kätte ja uuriks välja ühe lihtsa asja, mis need salapärased migreeni põhjused siis on? Paraku tõesti inimeste aimatavate põhjuste kättesaamine ei kuulu klassikaliste akadeemiliste arstide kompetentsi…. Kaasaegne lääne meditsiin saab hästi hakkama farmakoloogia abil sümptomite maha surumisega.

Neid algpõhjuseid inimesed aimavad, kuid ka väga täpselt ei tea.  Tegelikkuses puudutavad need inimese reaalset elu, tema reaktsioone, käitumist, suhteid ja maailmavaadet ehk oskust elada. Kõike muud, kui seda, mida on arst ülikoolis õppinud.

Kelle juurde siis pöörduda?

Tegelikult tegelevad eelmainitud teemadega terapeudid! Kuid meditsiinisüsteem minu teada peavaluga kedagi teraapiasse ei saada (osade arstide jaoks on psühholoogia pseudoteadus) ja inimesed ise pole ka peavaluga harjunud terapeudi juures käima. Iidne 5000 aastat vana ajurveeda teadus ütleb, et 75% on haiguste algpõhjused psühholoogilised. Peavalu loomulikult ka. Loomulikult ei õnnestu peavalu tabletiga neid algpõhjuseid lahendada ehk inimese elu muuta.

Filosoofiliselt vaadates on haigus, ka peavalu või migreen teatud signaal, et midagi on vaja elus muuta. Selles mõttes võiks talle suisa tänulik olla, et ta on tulnud teada andma, et piir on käes – muuda oma elu! Kuigi ajutiselt on loomulikult valuvaigisti hea lahendus, kuid pikaajaliseses vaates on see nagu signaallambi väljalülitamine. Kahjuks muidugi enamus inimesi ei tunne enda vastu piisavalt huvi ja on sellise lahendusega rahul – pole signaali  – pole probleemi.

Alati pole peavalu põhjus psühholoogiline

Näiteks sobib enda kliendilugu, kus kuidagi ei õnnestunud ühegi psühholoogilise meetodiga minu juures käivat meest aidata. Kuid lõpuks ta sai siiski sellest peavalust lahti. Mitte minu vaid hoopis osteopaadi juures. Nimelt tegu oli endise poksijaga, kelle pealuu oli pehmelt öeldes vatti saanud. Selliseid väliskeskkonna füüsilisi mõjusid võib veelgi olla. Kuid 75% juhtudel oleks psühhoteraapiast peavalude korral kindlasti abi. Psühholoogilised põhjused on teraapias täiesti lahendatavad. Alati saab ka ise oma elu sasipuntraid korda teha, kui selleks on oskusi, sihikindlust ning julgust endasse vaadata!

Kuid millised on need peamised psühholoogilised põhjused?

• Allasurutud ehk väljendamata tunded (tihti viha)
• Paindumatus
• Tunnete ja mõtete konflikt (töös või suhetes)
• Läbipõlemine
• Allasurutud seksuaalsed tunded
• Sunnitud olukorras pikaajaline viibimine
• Kontrollivajadus kontrolli puudumise tingimustes jne.

Võiks öelda, et peamine põhjus on teadvuse ja alateadvuse konflikt.

Milline inimtüüp on kõige ohustatum?

• Ei anna endale õigust olla tema ise
• Teeb mitte nii nagu tahab ise (ei suuda EI öelda)
• Kardab, et teda kritiseeritakse või teeb seda ise
• Püüab võtta liigselt vastutust ja seda vastust justkui oma pähe kokku suruda
• Proovib olla täiuslik, perfektsionist

Kuidas end peavalu põhjuste otsimises ise aidata?

Eelkõige tuleb end tundma õppida ja ennast mõista,olla enda suhtes uudishimulik. Enda tundmaõppimist peavalu põhjuste valguses võiks alustada omale küsimuste esitamisest:

• Kui mu elus oleksid ideaalsed tingimused, milline ma tahaksin olla?
• Mis mind täna selles takistab?
• Kui ma siiski nii teeks, kes ma siis oleksin?
• Mida teised minust arvaks?
• Mida see haigus ei lase mul teha?
• Kas ma olen rohkem oma peas, kui oma südames?

Õpi oma peavalu/migreeni tundma – pea peavalu päevikut ja pane 1 kuu jooksul kirja 1 tund, kuni 1 päev tagasi oma peamised olukorrad, kus viibisid  või  emotsioonid, mida tundsid. Hiljem saab vaadata korduvaid mustreid.

Kui just peavalu tipphetk pole, siis võiks panna silmad kinni, istuda rahulikult ning proovida saada oma pea või peavaluga otse kontakti, justnagu ta oleks eraldiseisev isik. Talle võib täiesti esitada oma mõttes küsimusi ning kuulata vastuseid. Lihtsalt usaldada oma sisekõne.

Küsimused peavalule:

• Mida sa tahad, et ma muudaks oma elus?
• Kuhu sa mind suunad?
• Mida sa tahad, et ma mõistaks?
• Miks just sina?
• Mille/kelle eest sa mind kaitsed?
• Mis õppetund sul minu jaoks on?
• Mis otsuse ma pean vastu võtma?

Teraapiatöös on tavaline, et klient helistab ja ütleb, et ta ikka ei saa tulla, tal pea valutab. Selle peale ma ütlen, et tuleb just tulla! Tavaliselt läheb juba tunni aja pärast kui mitte täitsa üle, siis palju kergemaks. Teraapiline vestlus (harjutustest rääkimata) alandab inimeses sees olevat psüühilist pinget ja koos pingega kaob ka peavalu.

Psühholoogilisest peavalust on võimalik lahti saada. Leia omale see aeg, et endale need küsimused esitada või astu teraapiast läbi!

Martin Kruusvall