2 tüüpilist kommentaari, mida oma kabinetis kuulen:
“… ta isegi ei mäleta, mida ta ise rääkis”!
“… ma ei mäleta, et oleksin seda öelnud…”
Kas on siis mälu lünk inimestel või pole? Kas keegi valetab? Kui uurida, millises emotsionaalses seisundis inimesed sellel hetkel olid, siis selgub, et nad mõlemad või üks nendest oli kas väga ärev, kurb või vihane. Seega polnud ta niisama halvas tujus, vaid tema aju oli sellel hetkel ümberlülitunud ellujäämisrežiimile. Tahame me seda või mitte ja olenemata sellest, et meie aju võis sellel hetkel olla teises seisundis, aga “temal” oli ellujäämine! Ja see fakt ei kuulu tühistamisele. Seega sellel hetkel aju (mitte niivõrd isik ise) – ei ole oma ideaalsemas mälu vormis, sest vaja on ellu jääda, mitte mälumahtu treenida!
Mis siis emotsionaalsel hetkel ajus toimub?
- Ärevus / hirm
Oht käivitab aju osa, mis vastutab “võitle või põgene” funktsiooni eest, stressihormoonid tõusevad. Samal ajal aju loogika keskus pidurdub. Fookus on kõigel, mis näib ohtlik – keerulisem jutt läheb mööda. - Kurbus
Tähelepanu langeb ja motivatsioon võib kaduda, kuigi mõõdukas kurbus soodustab detailset, analüütilist mõtlemist. Sügav kurbus pigem pärsib kõike. - Viha
Adrenaliin ja dopamiin tõusevad, impulsskontroll langeb. Inimene tahab tegutseda kohe, ilma detailidesse süvenemata, maailm muutub “must-valgeks”.
Lihtsustatult: emotsioonid kaaperdavad töömälu. Uus info ei omastu enne, kui keha rahuneb. Inimese pähe ei mahu korraga “tugev emotsioon” ja “mälu”. Ja see on normaalne!
Mis on inimeste peamine viga olukordades, kui teie partner on emotsionaalses võitle-põgene staadiumis? See, et seda partnerit mõõdetakse enda järgi. Kui sinu aju pole paanikas, siis tema oma on paanikas. Paraku sa ei saa teada kunagi, miks see tal nii on. Ta ei tea seda isegi, sest see on alateadlik protsess.
Kes on suurem enesearengu ja psühholoogia huviline, see võib juba aimata, et need käivitajad on tavaliselt seotud mingite varasemate traumeerivate sündmustega selle inimese elus ja teievaheline konflikt meenutab tema ajule just neid sündmusi. Nii et sina võibolla ei puutugi eriti asja, vaid käivitad tema ajus sügavad mälestused.
Kuidas aidata teisel inimesel paremini infot omastada?
Kui need intsidendid juhtuvad korduvalt, siis arvesta sellega, et see on tema jaoks väga hell teema. Kuna ka helladest teemadest peab rääkima ja see on sinu huvides, siis pole sul muud, kui saata ta teraapiasse või ise läheneda väga delikaatselt:
- Loo turvatunne – rahulik toon, pehme kehakeel, silmside
- Jaga sõnum väikesteks, konkreetseteks osadeks
- Korda ja palu ümber sõnastada, et veenduda, kas põhisõnum jõudis kohale
- Anna ajapuhver. Enamikul kulub 20–30 minutit, et adrenaliin taanduks ja mõistus selgineks
- Aktiveeri keha. Sügav hingamine, klaas vett või lühike jalutuskäik rahustab närvisüsteemi
Kõik see käib sinu kohta ka.
Jäta meelde
- Ägedas seisundis ärge püüdke lahendada keerulisi teemasid ega teha tähtsaid otsuseid
- Teise inimese “mitte-kuulamine” pole alati tahtlik, vaid neuroloogiline automaatreaktsioon
- Empaatiaga – turvatunde loomise, selge ja lühikese kõne, pauside ning liikumise kaudu – aitame teise inimese ajul tulla tagasi algrežiimi, kus normaalne dialoog on jälle võimalik
Martin Kruusvall
