Miks tegelikult kurk valutab?

Posted on: aprill 15, 2019

Miks kurk valutab? No seda vastust teab ju iga vanaema! Tuul tõmbas läbi, jalad on märjad, gripiviiruste aeg, villaseid sokke polnud jalas ja karupüksid jäid koju jne. Seda juttu me kuuleme lapsepõlvest peale ja hommikust õhtuni. Sellise jutu (loe: hüpnoosi) taustal on üles kasvanud mitu põlvkonda.

Kuidas aga tegelikult on? Miks mõnel on kurk pidevalt haige või häälega on mure ja teine käib ilma salli ja läki-läkita, kuid terve nagu purikas? Miks talisuplejad, kes vähe sellest, et ujuvad ilma karupüksteta, neil pole isegi ujumiskarupükse, miks nemad on terved ja neil kurk ei valuta? Miks ühes kollektiivis või perekonnas ühed jäävad kohe haigeks ja teised ei jää kunagi? Kas see pole teid kahtlema pannud emade ja vanaemade jutu tõepäras?

Ayurveda ja psühhosomaatika

Kuid milles siis asi? Järsku peaks rohkem tablette sööma, topeltvaktsineerima, tegema perearsti juurde püsikliendikaardi või ostma koerakarvast talvepesu? Ei, mitte sellest me ei taha rääkida! Täna otsime vastuseid läbi selliste märksõnade nagu ayurveda ja psühhosomaatika. Ayurveda on aastatuhandeid enne “traditsioonilist meditsiini” eksisteerinud tervenemise süsteem, mille peamised lähtekohad on, et keha ja mõistus on omavahel lahutamatus seoses ning miski ei suuda mõjuda kehale tugevamalt, kui meie mõistus. Psühhosomaatika on kaasaegsem valdkond, mis väljendab psüühika ja keha omavahelist seost.

Ayurveda räägib sellest, et 75% kõikidest haigustest omab psühholooglist tagapõhja, 15% sõltub toitumisest ja 10% väliskeskkonna mõjudest. Seega eelnevad näited ja vanaemade diagnostika võiks kuuluda umbes 10% kategooriasse. Kui te tõesti DiCaprio kombel hulbite peale Titanicust välja kukkumist öö otsa külmas vees, siis olgu teie psüühikaga nii hästi kui tahes, kurk võib haigeks jääda küll. Eriti kui teil pole karupükse! See on kõige ehtsam väliskeskkonna mõju meie tervisele! Toitumise mõju kurgule on siis, kui juhtute olema suur jäätisesõber ning magusavajadus sunnib teid sööma 3 kilo jäätist korraga. See, et jäätis on toitumise mõju, see on muidugi vaid osaliselt õige 🙂

Aga kuidas siis on seotud kurguvalu ja psüühika?

Asi on nimelt selles, et kurgupiirkond kuulub kurguchakra mõjuvälja. Teiste sõnadega, kõik, mis puudutab kurgu tegevust mittefüüsilisel tasemel, mõjutab ka kurgu olukorda. Kurguchakra mõjuvälja kuuluvad muuhulgas ka sellised tegevused nagu kommunikatsioon ja suhtlemine. Väljaütlemata emotsioonid justkui surutakse kurgus kokku, õigemini kaitseb inimene sellega end väljaütlemisega kaasnevate ebameeldivate tagajärgede eest. Peatades alateadlikult oma kurgus emotsioonid, pingutab inimene oma kurgu üle ja selles tekib ülepinge ja lõpuks valu.

Nii et 75% tõenäosusega võiks väita, et kui te pole saanud suurtes kogustes külma, teie immuunsus on normis ja teie kurk valutab või on probleeme häälega (kui te pole just kellegi peale kõvasti karjunud või laulnud oma hääle ära laulupeol), siis on teie kurgumure psüüholoogilist laadi! Kui teil sedasorti mured on suisa kroonilised, siis suurendab see seda tõenäosust veelgi!

Millised on kurguvalu psühholoogilised põhjused?

Esiteks tuleb aru saada, et inimese kõri on täpselt südame ja pea vahel keskel. Ta on justkui vahepunkt, mis reguleerib südame ja mõistuse vahelist liiklust.

Põhjused on näiteks:

  • Tahaks midagi kellegile konkreetsele välja öelda, aga ei julge…
  • Elus on kogunenud palju pingeid, mida tahaks suisa välja karjuda, aga ei luba endale
  • Juhtunud on olukord, mida on raske “alla neelata”
  • Eneseväljendamise raskused, tunne, et keegi nagu hoiab teie kõri peos. Kuigi enamuses, hoiame seda enda kõri peos meie ise…
  • Hirm olla hukkamõistetud / valesti mõistetud

Mis siis nüüd tegema peab?

Vastus on väga lihtne ja keeruline korraga. Lihtne selles mõttes, et see ei nõua raha, käib alati kaasas, on kohe võtta ja valmis kasutamiseks-teha suu lahti ja rääkida ning väljendada ennast. Onju lihtne? Pole vaja osta ravimeid ega vaktsineerida. Sest ükski vaktsiin ei aita psüühiliste, veelgi enam kommunikatsiooniprobleemide vastu.

Keeruline on aga see kõik sellepärast, et nagu selgub, pole see eneseväjendamine nii lihtne midagi! Mõni enne sureb, aga ei tee oma suud lahti, nagu oleks kurja hambaarsti juures! Sealt see pinge tekibki!

Tegevuskava:

  • Tahaks midagi kellegile konkreetsele välja öelda, aga ei ütle

A.Võtta isikul nööbist kinni, kellele te pole välja öelnud midagi väga olulist ja öelda seda, mis teil öelda on. Võib ka praktiseerida enne mõttes või peegli ees
B.Kui öelda ei julge, siis kirjutada. Kui ära saata ei julge, siis kasvõi kirjutada, põletada ära ja visata tuhk rõdult alla
C.Minna teraapiasse ja teha tõsisemat tööd ja harutada lahti kõik põhjused ja luua eesmärgid, kuidas see ikkagi teoks teha

  • Elus on üleüldse palju kogunenud pingeid, mida tahaks suisa välja karjuda, aga ei saa või ei luba endale

A.Istuda maha, panna need pinged kirja ja mõelda tõsisemalt oma elu üle, teha selles muutused ning likvideerida pingeid tekitavad olukorrad
B.Leida pingeid maandavaid tegevusi. Need leevendavad, aga ei võta põhjust ära, kuid parem, kui mitte midagi: füüsiline aktiivne tegevus ja sport, näiteks poks; karjumine metsas või patja või autos või vee all. Igal juhul laske emotsioonid välja, ärge hoidke enda sees
C. Minna teraapiasse ja teha tõsisemat tööd, harutada lahti kõik põhjused ja luua eesmärgid, kuidas see ikkagi teoks teha

  • Midagi on elus juhtumas, mida on raske “alla neelata”

A.Võtta aega ja formuleerida, mis see siis on, mida on raske vastu võtta? Kui see on tõesti vastuvõetamatu, siis mõelda, mida annab muuta
B.Kui muuta olukorda ei saa, siis pole mõtet  selle vastu võitlemiseks energiat raisata ja lihtsam on see olukord vabaks lasta
C. Minna teraapiasse ja teha tõsisemat tööd ja harutada lahti kõik põhjused ja luua eesmärgid, kuidas see ikkagi teoks teha

Emotsioonide allasurumine on kahjulik

Hakates tegelema enseväljendamise teemadega, avastate kiiresti, et neid takistusi on mitmeid. Need takistused tuleb kõik kõrvaldada. Osad takistused on seotud teiega ja teine inimene ei pruugi sellest olukorrast olla teadlik, aga teie muudkui kannatate ja kõik hirmud on just nimelt teie sees. Vahel on hirmud küll teis, aga põhjendatult, sest teine nimene lihtsalt ei kannata tõde, kriitikat või teiste arvamust ja reageerib ebaadekvaatselt

Ausalt öeldes, ega teil palju variante pole. Kas te jätkate pingete kogumist ja kurgu olukord muutub aina hullemaks, haigestuvad näiteks kurgumandlid ja peate minema suisa operatsioonile. Või siiski hakkate probleemiga tegelema.

Minu praktikas on olnud juhus, kus Eesti parimad arstid on öelnud, et siin pole midagi teha ja vaja operatsiooni. Kuid töötades läbi põhjused ning hakates ennast väljendama ja rääkima, suutis inimene oma olukorda nii parandada, et lootusetu juhtum tervenes täiesti.

Fakt on see, et eneses emotsioonide hoidmine pole lahendus. See on emotsionaalse plahvatuse summutamine iseenda kehas. Kujutage ette, kui palju see võtab energiat.

Loomulikult peab mõtlema ka seda, et kui te muutute üleöö kõige väljaütlejaks, siis teie lähedased ei pruugi aru saada mis teiega nüüd toimub. Inimesed kipuvad “kaua allausurutud vedru” valla päästma ja liiguvad sellega teise äärmusesse, kus öeldakse karmil häälel välja kõik, mis aastaid kogunenud on. Mis ka ei pruugi olla alati kõige parem lahendus. Siinkohal on hea meenutada India pühamees Sai Baba sõnu: “Tõde tuleb rääkida meeldival ja armastusväärsel viisil”.

Kurguvalu profülaktika

Siin annab palju ära teha. Normaalne on, et teie kurk ei valuta mitte kunagi! Kui lisate sellele veel immuunsuse tugevdamise karastamise näöl ja teete sporti, siis võite kindel olla, et unustate selle mure igaveseks! Pole kerge väljendada ennast ja samal ajal jääda diplomaatiliseks, kuid see on täiesti võimalik, puhtalt harjutamise küsimus.

Igapäevaselt oleks tark teha:

  • Pereelus luua avamleelsuse kultuur, kus kõik osapooled on andmud nõusoleku avameelsele suhtlemisele (see on normaalne, et alguses võib see olla kõigile raske)
  • Tekitada kodus olukord, kus enne ei minda magama, kui pingeid tekitanud teemad on välja öeldud ja läbi räägitud
  • Tööelus eriarvamused ning oma arvamused välja öeldud
  • Väljaütlemine peab toimuma meeldival ja lugupidaval viisil
  • Kui lugupidaval viisil rääkimine pole enda tõttu võimalik, siis püüda suurem pinge kuskil mujal välja lasta (sport, sõbraga rääkimine, teraapia) ja alles siis asuda vastapoolega asju arutama
  • Mitte karta eriarvamusi-need on normaalsed
  • Jälgige ennast, oma keha ja eriti kurku konfliktisituatsioonides. Te tegelikult juba teate ette, kellega koos end jälgida. Jägige peenemaidki tundeid enda kehas sel hetkel
  • Kui te ei näe otseseid seoseid, siis paluge mõnel erineval lähedasel teie kohta anda tagasisidet, kas te olete rohkem väljaütleja inimene või rohkem enesesse hoidja
  • Enda arvamuse väljendamine on hea ja kasulik
  • Iseseisvalt uurida teemat nagu konfliktide lahendamine
  • Õppida oma keha signaale kuulama ja mõtestama, sest keha ei valeta
  • Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 45 järgi on meil sõnavabadus ja meil on seaduslik õigus avaldada oma arvamust

Küsimused eneseanalüüsiks

  • Kas ütlen oma tõe välja või neelan selle alla?
  • Millal mul kurguvalud algasid?
  • Mis sellel ajal minu elus toimus?
  • Kas need olukorrad, kus mul kurk valutab, on seotud mingite olukordade või  inimestega?
  • Millist tõde minust või mis emotsiooni on mul kõige raskem teistele väljendada?
  • Mida ma eneseväljendamises kardan?
  • Mida ma tegelikult tahan öelda ja kellele?
  • Kas järsku olen ise endale “kõri peale astunud”?
  • Kas hoian tagasi oma viha, kurbust, ärritust? Kelle peale?

Kokkuvõtteks tuletaks siis meelde, et keha ei valeta ja haigus ei ole probleem. Haigus on reaktsioon juba olemasolevale probleemile. Kurguhaiguse juured on sügaval konfliktis. Kui me ei suuda lahendada või minna konflikti või erieravamusele teistega, siis lähme konflikti iseendaga. Kannatame me ise ja kannatab meie keha! Me võime lõputult ravida sümptomeid kurguvalu näol, aga tulemuseks on lõpmatu “muru niitmine”, selle asemel, et likvideerida “umbrohu juuri”. Ja mis peamine, vastutus lasub ikka meil ja muuta seda olukorda saame ainult meie ise!

Martin Kruusvall